KALLE VÄISÄLÄ


Kalle Väisälä sündis 19. augustil 1893. a. Põhja-Karjalas Joensuu linna lähedal, Utras. Ta lõpetas Joensuu lütseumi 1911. Aastatel 1911-1914 õppis Helsingi Ülikoolis matemaatikat ja pärast lõpetamist sai assistendikoha sama ülikooli juures. 1915. a. avaldas ta koos V. I. Kallioga uurimuse röntgenikiirte neeldumisest mõnedes puidu- ja kivimiliikides. Aastal 1916 kaitses edukalt doktorikraadi viienda astme võrranditest. Hilisemates uurimustes on ta lisaks algebrale käsitlenud ka geomeetria aksiomaatikat ja tõenäosusteooriat. 1917. a. nimetati ta Helsingi Ülikooli matemaatikadotsendiks ning valiti Soome Teaduste Akadeemia abiliikmeks.

1919. a. septembris valiti Kalle Väisälä Tartu ülikooli matemaatikaprofessori kohale. Juba 1920. a. hakkas ta õppetööd läbi viima eesti keeles. Ta võttis ka osa eestikeelse matemaatika terminoloogia arendamisest. Tartu Ülikoolis luges ta mitmeid loengukursusi: kõrgem algebra, funktsiooniteooria, valitud peatükid uuemast funktsiooniteooriast ja analüütilisest arvuteooriast, elliptilised funktsioonid, diferentsiaalvõrrandid, elementaarmatemaatika kõrgemast vaatekohast ja esperanto keele kursus. 1920. a. suvel käis Kalle Väisälä ennast täiendamas Saksamaal (Göttingenis ja Berliinis). Professor Kalle Väisälä juhendamisel kirjutasid Albert Borkvell ja Hilda Laidoner 1922. a. esimesed eestikeelsed magistriväitekirjad matemaatika alal.

1922. a. kutsuti ta vastasutatud Turu Ülikooli professoriks. Turus ta oli ka üliõpilaskonna inspektor (1922-1926), ülikooli valitsuse liige (1930-1938) ja prorektor (1934-1938). 1924. a. valiti Kalle Väisälä Soome Teaduste Akadeemia liikmeks. Turust siirdus ta 1939. a. Helsingisse tehnikaülikooli professoriks. Selles ametis oli ta 1960. aastani.

Kalle Väisälä kirjutas kõrgkooli jaoks õpikud “Arvuteooria ja kõrgema algebra alused” (1950) ja “Vektoranalüüs” (1954). Kooli jaoks avaldas ta õpikud “Algebra õpperaamat” I-II (1945, 1946), “Trigonomeetria” (1947) ja “Geomeetria” (1948). Õpikute katsetamiseks töötas ta ise ka koolis õpetajana.

Kalle Väisälä suri 16. septembril 1968. a.